Lõpuks Uus Elukoht :)

Peale esimest nädalat farmis otsustasime julguse kokku võtta ning küsisime farmerilt, kas talle on tähtis, et meid tööhosteli onuke tööle toob või me võime tulla tööle ise enda autoga ( küsimuse eesmärk oli saada teada, kas võime kolida mujale ning käija tööl enda autoga ) Farmi onuke ütles pool ropendades, et tal on täiesti ükstaskõik, kus me elame ning mil viisil tööle tuleme, peaasi et oleksime tööl 7,30

Meie kaua ei mõelnud Martiniga ning järgmisel päeval kolisime sellest jubedast tööhostelist minema. Tegu oli kauni reedega ning meil oli vaba päev ( töötame pühapäevast – neljapäevani ) seega meil oli terve päev aega endale uus elamine leida.

Külastasime ligi 15 erinevat kohta, hinnad varieerusid 160 - 640 dollarini (ühe nädala kohta ) Kõik ei olnudki nii lilleline nagu alguses mõtlesime. Mainin seda, et pidime leidma endale elukoha vähemalt 2 kuuks. Asi lõppes sellega, et läksime Hotelli, mis oli farmist 4 km kaugusel ja seal maksime 30 dollarit 1 öö eest (kirves aga parem ikka kui eelmises kohas)

Pühapäeval tööle tulles rääkisime farmerile enda seiklustest, kusjuures ta mainis, et nii kui me sealt tööhostelist välja kolisime oli omanik koheselt helistanud farmerile ning palunud meid otsekohe lahti lasta. (farmer aitas meid välja öeldes, et tal raske uusi mehi välja koolitada ) lisaks farmer tegi paar kõnet ning ütles, et leidis meile hea elamiskoha. Elamiskohaks on Kairi Hotell, mis asub 1 km kaugusel farmist ning maksab 60 Dollarit nädalas , ütlen uuesti 60 dollarit NÄDALAS.

(täpsustas, et 120 maksab 2 tuba ning 100 dollarit maksab 1 tuba)

Meie kallid töökaaslased kuulsid kõike pealt ning küsisid, kas nad võivad ka sealt õudsast tööhostelist välja kolida ja ühineda Meiega Hotelli. Farmer oli loomulikult nõus.

Nii Farmeriga räägitud, nüüd pidi Rem minema Kairi Hotelli ning uurima kuidas, kui palju jne. Minu jutt oli lühike ja konkreetne, 5 inimest ning vaja elamist 2 kuuks, millist hinda pakute- Ma olin kui väike suslik, kes teadis juba hindasid ette aga tahtis vaadata millise pakkumise mulle hotelli omanik teeb. Peale 15 minutit öeldi, et kõigile 5-le majutus olemas ning iga nägu maksab 50 dollarit nädalas- kas see on mulle vastu võetav. Te oleksite pidanud nägema minu ilmet ( kireldan seda ütlusega „ üks silm naeris ning teine nuttis õnnest :D Lõpuks ometi hakkab meil siin kuradi saarekesel ka hästi minema :) Kolisime sama päev sisse Martiniga ning teised meie sõbrad tulid meile järgi sinna juba järgmisel päeval. Tööhostelis levis jutt, et Eestlane Rem alustas revulutsiooni ( ehk ma rikkusin tööhosteli reegleid- meelitasin sealt endaga 4 inimest kaasa ) Töö hosteli omanik oli pühaviha täis ning tuli isiklikult Farmi kohele ning nõudis, et meid sealt lahti lastakse ( mulle öeldi otse et olen alatu :D – tööhosteli omaniku poolt) Selle peale oskasin ma ainult naerda ja naeran siiani :P

Kirjeldan kiirelt Kairi Hotelli, elame teisel korrusel ilusas toakeses, meil on suur köök  koos suure elutoaga, Hotelli all on Pood ja baar ning kõrval asetseb postkontor ( ma olen juba ligi 10 vidinat endale E-bayst sinna tellinud .)

Hotell ning meie farm asetseb esimesest linnast 10 km kaugusel, me oleme justkui ära lõigatud välis maailmast, Kaardilt on ka seda näha

Hetkeks oleme olnud siin Hotellis 3 nädalat, räägin ka meie tegemistest.

Külastasime esimesel nädalal esimest korda elus Rodeot ( Austraalia parimad ratsutajad olid kohal :D Vaatepilt oli huvitav ning mõtlema panev. Ei saa sellest aru miks ma peakin ronima pulli otsa ning riskima eluga 30 sekundi kuulsuse eest ?

Seal mõni sai ikka korralikult viga, nõrganärvilistele kindlasti mitte soovitatav.

Ega seda kaua, et viitsinudki vaadata, pigem istusime mõnisada meetrit eemal, nautisime kohaliku Austraalia õlut ning põrnitsesime tähti ( muide siin tähti kordades rohkem ning kuu on tagurpidi :) Sellel üritusel kohtasin ka ühte Eesti tüdrukut Marleeni, kes kutsus lahkelt meid endale Basiiliku farmi külla. Farmil elasid ainult tüdrukud (meid ennast oli 5 poissi) Eks seal sai kõvasti nalja, arutasime kõike –elu austraalis, siin töötamine, palgast jne – ühesõnaga me veetsime mõnusalt aega :)

Järgmine nädalavahetus otsustasime minna sõitma Wakeboardi, see asus Cairnis linnast 10 km kaugusel. Tegu oli minu jaoks täiesti uue spordialaga. Seletan natuke kuidas see nii öelda Wakeboardi park töötas. Järvele oli ehitatud suur agregaat, mis vedas trossi, trossi külge olid kinnitatud omakorda väikesed „ nöörid“ millest tuli kinni hoida. Kõik toimis järgmiselt, istusid maas kai moodi asjandusel, sulle anti nöör kätte ning kui küsiti, kas oled valmis vajutas hea onuke nuppu ning lendasidki lauaga minema ( ideaalis pidid suutma teha järvel ringikesi)  Esimesel paaril korral oli raske saavutada tasakaalu, tüütu oli see et kui kukkusid, pidid terve tee tagasi ujuma , see võttis palju aega ära. Tunni aja pärast oli mul asi käpas, loomulikult käisin ma palju käna, mõnel korral tegin väga raskeid kukkumisi aga see kõik tasus lõpuks ära :P Lõpus kaalusin juba hüppama minna aga teades ennast, et minuga alati midagi juhtub arvasin, et esimesel päeval piirdun lihtsalt sõitmisega. Kogu üritus oli supper ning lähen tagasi esimesel võimalusel.

Samal päeval õnnestus ka uurida natukene sukeldumise kohta- hetkel võtsin endale sihiks ära teha sukeldumisinstruktori paberid, see on kulukas üritus ning palju aega nõudev aga see kõik on seda väärt :)

Kokkuvõtteks

 Käime tööl nagu valgel inimesel kombeks, aegajalt külastame enda kodu baari – tekitame nii öelda klientuuri. Õhtuti surfame netis, vaatame arvutist filme, mida oleme näinud juba mitmeid kordi või mõtleme kodustele- kellest me nii väga puudust tunneme ;)