Alustan siis sellest, et lennukist maha tulles tundsin õhus suurt niiskust ning sooja oli tsirka 33 varjus. Päike sillerdas taevas ning ümber ringi ainult rohelus.
Suundusime lennujaamast infiopunkti, et uudistada kuidas siin mingi asi toimib, pealegi polnud meil aimu ka kuhu minna, kus ööbida ning mida me üldse edasi teeme.
Infopunktis kogusime infot ning suundusime Cairns Waterfront Backpackersise, mis asus täpsel Cairnsi popomal peatänaval. Saime Martiniga 4 se toa , ühe öö eest maksime ainult 13 dollarit. Meil vedas, et saime rõduga toa, millest avanes vaade ookeani poole. Hotelli ning ookeani vahele jäi suur Ausi riigi poolt ehitatud bassein, põhjusel, et keegi ookeani ujuma ei läheks- see on täis krokodille.
Öömaja olemas hakkasime endale otsima autot, plaanis oli leida endale Van- mille sees saaksime ka vajadusel ööbida. Vaatasime läbi tsirka 5 Vani , kõik olid suht Eestikeeles öeldes peldikud ja nende eest taheti saada ulmelisi summasid.6 da Vani nähes otsustasime 5 minutiga ära , see on see õige. Järgmine hommik kirjutasimegi auto enda nimele, kokku maksime 4550 dollarit selle Vani eest. Auto suureks eeliseks võis pidadaet selle ulmelis varustust (kõik mis vaja söögi tegemiseks, toolid, laud, 2 väikest surfilauda,nõud jne ) ning oli just paar päeva tagasi läbinud tehnilise kontrolli.
Ööbimine olemas , auto olemas pidime koheselt minema avastama seda ümbrust, mis paistis äärmiselt huvitavana. Huvitav just selle pärast, et siin on meeletult vihmametsasid ning ilusaid randu, mis on loomulikult täis krokodille, madusid ning muid sadu erinevaid loomakesi. Igal rannal on kindel koht, kus saab ujuda mis on piiratud suure võrguga- nii et keegi ei häiriks sinu mõnusat olemist ookeanis.Suundusime lennujaamast infiopunkti, et uudistada kuidas siin mingi asi toimib, pealegi polnud meil aimu ka kuhu minna, kus ööbida ning mida me üldse edasi teeme.
Infopunktis kogusime infot ning suundusime Cairns Waterfront Backpackersise, mis asus täpsel Cairnsi popomal peatänaval. Saime Martiniga 4 se toa , ühe öö eest maksime ainult 13 dollarit. Meil vedas, et saime rõduga toa, millest avanes vaade ookeani poole. Hotelli ning ookeani vahele jäi suur Ausi riigi poolt ehitatud bassein, põhjusel, et keegi ookeani ujuma ei läheks- see on täis krokodille.
Öömaja olemas hakkasime endale otsima autot, plaanis oli leida endale Van- mille sees saaksime ka vajadusel ööbida. Vaatasime läbi tsirka 5 Vani , kõik olid suht Eestikeeles öeldes peldikud ja nende eest taheti saada ulmelisi summasid.6 da Vani nähes otsustasime 5 minutiga ära , see on see õige. Järgmine hommik kirjutasimegi auto enda nimele, kokku maksime 4550 dollarit selle Vani eest. Auto suureks eeliseks võis pidadaet selle ulmelis varustust (kõik mis vaja söögi tegemiseks, toolid, laud, 2 väikest surfilauda,nõud jne ) ning oli just paar päeva tagasi läbinud tehnilise kontrolli.
Igatahes me võtsime suuna paarsada kilomeetrit Cairnist üles poole, kus pidi olema kurikuulus vihmamets, mida me kindlasti tahtsime näha. Üleme nii et see oli Jungel, mis jungel :D . Me sattusime sinna sellisel päeval, et peale meid polnud seal ühtegi hinge, suht hirmus samas väga naljakas oli mööda seiklusradasid käija. Pole sellist metsikut loodust kuskil maailmas näinud.
Loodan et piltidelt saab natuke üle anda seda elamust mida kogesime seal.
(pidime ka paar korda tagasi autoga keerama, teed olid üleujutatud )Mainin ära ka seda, et esimesel päeval arvasime, et sattusime paradiisi, supper elamine, väljas temperatuur 33 , bassein 100 m kaugusel ning mitte ühtegi pilvekest. Kahjuks järgnevad 13 päeva sadas ainult vihma nii päeval, kui öösel. Vihma periood peaks siin lõppernud olema, aga võta näpust. Nii et enamus seiklused möödusid meil just selle õudsa vihmaga.
Esimene nädalake Cairnis me suht puhkasime, ei mõelnud mitte millegile, iga päev nautisime siinset ööelu, lasime rahakotil päris kõhnaks minna :D . Teine nädal hakkasime otsima endale tööd. See kaua ega ei võtnudki , maksime 50 dollarit nägu ning 8 päeva pärast võisimegi alustada tööd banaani farmis- nii meile vähemalt öeldi.
Kokku-võtteks me elasime ühes ja samas hotellis 14 päeva. Hotelli kohta veel nii palju et see oli ikka mega suur, koosnes 4 korrusest. Sisaldas kõike mida ühel backpackeril vaja võis minna :)
Teisel nädalal kolisid siia ka meie sõbrad Taavi (Eestlane ) ja Adam (kohalik Ozi ), kes andsid meile rohkesti näpunäiteid Austraalias töötamise kohta. Nendega sai ka kõvasti pulli tehtud- tihti sa siin ikka sõpru kohtad :)
Saabus kätte päev, kui pidime enda asjad kokku pakkima ning võtma suuna Banaani farmi poole. Kokku lepitud sai nii - sõidame Mareebasse , seal tuleb meile vastu onuke, kes pakub meile ööbimist töö hostelis ning viib ja toob meid tööle.
Vaikselt hakkasime asjale pihta saama, kuidas siin tegelikult äri tehakse.
Maksime 50 dollarit, et meile leitakse läbi büroo töö, edasi suundume töö hostelisse, kus me maksame nädalas 175 dollarit. Selle raha eest suht garanteeritakse 5 päeva nädalas töö.
Töö hostelisse kohale jõudes (koosnes umbes 5 majast, saime teada, et seal elab kuskil 30 inimese ringis, kellest 14 inimest on Eestlased :D Omamoodi nagu väikene Eesti külake.
Juba esimenesel õhtul öeldi, et järgimine päev on tööle minek ning peame olema valmis kell 5.30 Ma ei mäetagi milla ma kunagi elus oleks nii vara ärganud. Üldjuhul ma olen sellel kella-ajal koju jõudnud :)
Nii siis kell 5.30 sõitsime tööle, arvasime et banaanifarmi, tuli aga välja, et hakkame Avokaadosid korjama. Ühel farmeril olid need just valmis saanud ning tal oli vaja 7 inimest. Tema istandus koosnes 1500 avokaadopuust ning nende viljade kokku korjamine pidi aega võtma 8 nädalat. Töö seisnes sellest, et 5 inimest korjavad avokaadosid maa pealt, ehk sulle anti kotike mille sidusid endale külge ning redel, teised kaks sõidavad masinatega mille abil saavad avokaadosid korjata puude tipust. Esimesel päeval pandi mind koheselt selle jubeda masina peale, mis loksus nii et pidin merehaigeks jääma, järgmisel päeval võttis minu ameti üle Martin ning mina sain endale väikese kotikese ja redeli :D
Töö ise pole raske, pigem rutiine- 9 h järjest teha suht samu liigutusi on jube igav, küll aga raha on hea, 175 eeki tunnis miinus maksud ( mis on 15 protsenti teenitud summast )
Seda farmi kirjeldan nüüd paari sõnaga, ilus, puhas, suure köögiga, mis sisaldab suurt külmkappi (seal palju õlut sees, mida aegajalt võisime juua, lisaks farmi omaniku naine küpsetab meile iga päev tohutult hõrgutisi (pitsasid, pannkooke, wrape, ahjukartuleid, torte ) ühesõnaga iga päev on meil laud kaetud maitsvate roogadega- enda sööki (makarone hakklihaga :d ) peaaegu ei söögi. Lisaks köögi kõrval on jõusaal, kus üritame ennast tagasi vormi saada.
Hetkeks oleme farmis töötanud täpselt nädal aega. Kõik on supper lux välja arvatud see töö hostel, mis röövib meilt meeletult raha ning vastutasuk pakub sellist elamist, et võtab lihtsalt sõnatuks.