Kuidagi suur vahe on tekkinud blogi kirjutamisele, kõik on tingitud kiirest eluviisist, peab ju kohe kõike näha saama :D
Alustan sellest, et teen väikese sisse juhatuse ning siis räägin igast asjast lähemalt. Nende kahe nädala jooksul sai tehtud nii mõndagi- tegelt isegi väga palju :)
Käisime avastamas Melburni linna, külastasime mitmeid kordi St Kilda randa ( Melbourni linna populaarseim rand ) sõitsime autoga Melburnist välja Great Ocean Roadile – üks suurimaid vaatamisväärsusi Austraalias, supplesime oceanis, külastasime kohalike pubisid, klubisid ning korraks külastasin ka Melbourni haiglat ( minu hüpeliiges ei annud mulle kohe mitte kuidagi rahu, tegin igaks juhuks röntgkeni.
Mainin ära et ilmad olid supper, päike paistis väljas 28 C -pilvi polnud – ühesõnaga elu oli lill :)
Niisiis Alustan Melburni linnast.
Sõites metrooga enda ööbimispaigast Kesklinna ( ~30 minutit ) avanes aknast vaade elurajoonidele, mida kaunistas võrratu loodus. Võib võrrelda Pärnu linnaga suvisel ajal. Mul lihtsalt tekkis naeratus näeole, kui mõtlesin Eesti hetkesele kliimale :D
Linna jõudes oli kohesel märgata suuri nii öelda pilvelõhkujaid, neid seal ikka jagus, peale paarikümend minutit jäi kael lausa kangeks. Linn oli puhas, soe, sõbralik, täis ilusaid tšikke, kõik minu vajadused olid rahuldatud :) Eriti supper oli see et enamus kandsid enamjaolt lühikesi riideid (enamus inimestest).
Külastasime suurimaid ostukeskuseid –need on ikka tohutult suured . Uudistasime ringi suurtematel põhitänavatel, igal nurgal võis näha gitariga venda keda oli lust kuulata. Tänaval jalutades võis kohata 100m jooksul kõigi rassi esindajaid (valgeid, kollaseid, punaseid, musti, pruune, alla meetri Hiinlasi, Koreaalasi, Japse, Tai rahvast jne. ei jõua kõiki üles lugeda - keda aga polnud või ma tõesti ei pannud tähele on Venelased- neid pidi siin väga vähe liikuma. Mis ma oskan öelda suur linna nagu suur linn ikka :) Big city life
Ps Natukene segadust tekitas vastupidine liiklus, mitmeid kordi läksime ikka ei tea kus kohast üle tee, vaatasin pidevalt valele poole – oi jahh nalja sai :)
Linnast edasi liikusime trammiga ST Kilda ranna poole. Trammist maha tulles kõndisime teed mööda, mis oli täis pubisid ning klubisid, metsikult rahvast liikus ringi. Randa jõudes avanes kena vaade oceanile (rõhutan sõna ocean – siiani harjumatu :D
Koheselt särgid maha ning päikest võtma, õnneks mind luige peale maha ei lastud :D
Päike siin Austraalias on väga kõrvetav, alati peab olema peal päikese vastane kreem, vastasel juhul põled lihtsalt ära ning üle poole tunni ei soovitata päikest võtta, võid saada näha-vähi. Ranna kõrval asus meeletult ilus silmepimestav park, mis oli täis palme ning igasuguseid muid puid mille nime ei oska öelda, need omakorda olid täis opossumeid, väga lahedad väikesed loomad. Tegime Raineri, Anetti, ja Kasega ühe veini-pakikese ning läksime opossume püüdma :D õigemini tahtsin saada head pilti. See poleks olnud raske, kui meil oleksid olnud puuviljad – neid meil aga polnud nii et ma ajasin puu lehega neid elukaid taga, jube fun oli :D
Pildid tehtud ( oli peaaegu kesköö ) pidime me ikka minema pubisse ja tegema ühe suure õlle, ajasime palju käojaani ning võtsime suuna kodupoole, sellega ka lõppes meie suurepärane Melburni avastamispäev.
Järgmine päev...... issand, kus Remi pea oli hell, hr. Veinist oli kael nii kange et ma ei suutnud voodistki tõusta, käisin ja ohkasin ikka terve päev. Lubasin endale, et see jääb minu viimaseks veiniks :D – naaaaagu alatiii :)
Uus päev uued tuuled. Sõitsime 2 autoga Great Ocean Roadile ,
täpsemalt me läksime sinna ujuma (jahtima suuri laineid ~ 2 – 3m kõrguseid)
Rannajoon oli nii pikk, et lõppu ei paitnud olevat ( pidi olema mitmeid kümneid kilomeetreid pikk )
Kohale jõudes jooksime koheselt vette, emotsioonid olid laes, lained olid niiiiiii suured, Jarmo ( Anetti mees ) võttis kaasa suure madratsi millega oli lausa lust lainetel liuelda :) Kõik oli täpselt nii millest ma oli unistanud ( päike paistis, liiv oli valge, vesi oli sinine , seldskond oli supper – puhkus, see on puhkus ning loodan, et see kestab veel terve aasta :D
Järgmine päev (ütlen ausalt, kui tööl ei käi on kõik päevad sassis, nii et harjuge- mu kallid blogi lugejad J) tundsin, et mul kohutavalt valutab jalg (hüpeliiges), (astudes Melburni lennujaamast välja väänasin õrnalt jala välja). Algul arvasin, et paari päevaga läheb üle, kõik aga läks teisiti. Ühesõnaga suundusin Haiglasse, ootasin 4 h elavas järjekorras, et teha röntgeni. Seigeldes haiglas näigin ikka meeletuid vaatepilte, - (seisin elavas järjekorras traumapunktis) ühesõnaga ma nägin kõike sellist mida ühes traumapunktis näha võib- väga juba ja sellest ma rohkem enam ei räägi. Igatahes öeldi mulle Lõpuks, et mul midagi pole katki, et Paari kuuga läheb üle- väga masendav. Tahtsin väga mööda rannajoont joosta aga nüüd võisin selle mõtte mõneks ajaks unustada. See jalg lausa röövib minu suure optimistliku eluviisi. – (isegi praegu blogi kirjutades vaatan enda paistes jalakest...)
Suur Uudis- Melbourni saabus minu reisikaaslane Martin,
kes võttis vastu otsuse minule järgi tulla. Ta lend kestis 44h, mis on minu teada rekord, pole kuulnud et nii kaua saab lennata ( Tallinn-Helsingi-Honkong-Bankok-Melbourn) sellest 5 h istus ta Helsingis ja 13h Honkongis. Visa hing ütlen selle kohta :D
Martin saabus ( 20.03.2010 kell 21.30) - paigutasime ta kesklinna hostelisse, kus koos temaga 1 toas ööbis 12 inimest :)
Nii kui Martin enda asjad ladustatud sai hakkasime koheselt tema saabumist tähistasima. Alustasime pargis, juua oli palju (enamus joogid tõi Martin Eestist kaasa) peale joomist oli vaja koheselt minna opossumeid pildistama :D oi kus me neid taga ajasime :D
Siis pubisse, sealt edasi suurimasse Melburni klubisse, kella 4 hommikul liikusime Martiniga kahekesi tema hosteli poole ( ligi 3.5 h ) igatahes ärkasin samas hostelis, kus Martingi – ütlen kokkuvõtteks, et kõige hullem seiklusterikaim öö üldse :)
Järgmine päev avastasime Martiniga natuke linna ning päev hiljem otsustasime lennata Cairni ( 3000 km Melbournist kaugemal ) plaan oli sellnine, et ostame endale sealt auto , leiame farmis kindla töö ning siis kutsume Raineri ja Kase järgi.
Me oleks võinud auto ka Melburnist osta aga nendel Austraalia Osariikidel on kõigil enda seadused. ( et kui ostad ühest osariigist auti võid sellega maksimaalselt viibida teises osariigis 2 kuud, auto ümberkirjutamine suht keeruline jne, - meie plaan oli jääda pikemaks ajaks QLD (Queenslani, ida Austraalia) Põhjendus, miks üldse lahkusime Melburnist oli see et seal hakkas saabuma talv, mis meid üldse ei paelunud, me just põgenesime külmast Eesti:) lisaks tahtsime sukelduda ning loomulikult ka surfata :)